Või sattus suure põlu alla täiesti asjatult. Võid omastab organism kergesti ja see sisaldab elutähtsaid vitamiine A, E, D ning seega kaitseb silmanägemist, võitleb vananemise, loiduse, väsimuse, veresoonte ummistuste vastu. Ühtlasi hoolitseb luude ja hammaste tervise eest ning aitab talvel ära hoida D-vitamiini defitsiidi.

Võis on 150 erinevat rasvhapet, mis reguleerivad ainevahetust ja on asendamatud. Või parandab kopsude ja naha seisundit, seedimist, aitab soolestikul tervena püsida. Gripiepideemia ajal aitab tugevdada immuunsüsteemi, ühtlasi aitab toota ka õnnehormooni.

Tõsi on see, et või on väga kaloririkas ja liialdada sellega ei maksaks. Inimene vajab päevas umbes 20 grammi võid, raske töö korral rohkem. Selle võib panna võileivale, hommikupudru või mõne muu toidu sisse. Perenaised teavad, et tibake võid muudab iga toidu maitsvamaks. Võis sisalduv kolesterool on eluprotsessideks vajalik.

Ohtlik pole mitte võis sisalduv kolesterool, vaid organismi tasakaalu häire, mille puhul kolesterooli ülejääk hakkab ladestuma veresoonte seintele. Või söömine seda tegelikult ei mõjuta. Võis sisalduv letsitiin hoiab kolesterooli lahustunud olekus ega lase veresoonte seintele ladestuda. Piimarasv aitab aga kaltsiumi omastada, mis isegi alandab kolesterooli taset.

Margariinis leidub taimseid transrasvu, mis vähendavad veres kolesterooli ladestumist takistavate ainete taset. Näiliselt tervislikuma margariini söömisel saadakse seetõttu vastupidine tulemus, margariin ei sisalda küll kolesterooli, aga võib panna organismis leiduva kolesterooli veresoonte seintele ladestuma. USA-s tehti katse, kus laboriloomi hoiti võidieedil, nad võtsid kaalus küll pisut juurde, aga vere kolesteroolitase jäi normaalseks. Täispiimal on lisaks ka vähivastane toime, aga rasvade eraldamine piimast eemaldab ka need kasulikud ained, mistõttu peaks tarbima vaid täispiima.

Kuidas eristada võid teistest leivamääretest ja margariinidest?

Võis on ainult täispiim ja piimarasv. Kui koostises on lisaks taimeõli või piimarasva asendaja, pole tegemist võiga. Toode, mille rasvaprotsent jääb alla 82%, pole või. Kodus on lihtne määrata, millega tegemist on. Kui jätta toatemperatuuril või seisma ja sellele tekivad veetilgad, ei ole toode puhas või. Kui tükk võid lahustub soojas vees ühtlaselt, on kõik korras. Kui see laguneb tükkideks, on tegemist margariiniga. NB! Võid on parem tarvitada naturaalselt, pikal praadimisel ja kuumtöötlemisel kaotab see kasulikke omadusi.

Millest tuleneb rasvafoobia ja arvamus, et või pole tervisele hea?

Rasvafoobial on kaks peamist põhjust, need on rasvumine ja ateroskleroos. Kui arvatakse, et rasvumise vältimiseks peaks täielikult rasvast ja võist loobuma, siis asi ei ole päris nii lihtne. Näiteks peamiselt vaalarasvast toitunud eskimod tundsid end suurepäraselt seni, kuni võtsid omaks tsiviliseeritud maailma toitumisharjumused. Teadlaste arvates aitas just rasv inimkonnal ellu jääda. Kui ürginimestel õnnestus tappa mõni suur ja rasvane loom, siis suudeti kauem hinge sees hoida. Rasvad tagavad organismile mehaanilise kaitse ja soojusregulatsiooni, kuhjudes siseorganeid ümbritsevatesse kudedesse, nahaalusesse sidekoesse ja mehaaniliselt rohkem mõjutatavatesse kohtadesse (tagumik, jalatallad ja peopesad). Põhjarahvad eelistavad just seetõttu rasvast toitu, et rasvkude on toitainete reservuaar, osaleb ka ainevahetuses ja on energiaallikas, mida külmemas kliimas on rohkem vaja.

Koos rasvadega jõuavad organismi bioloogiliselt aktiivsed ained nagu A, D, E, K vitamiin, letsitiin ja kolesterool, mis on inimesele elutähtsad. Ainevahetuse häirete puhul hakkab kolesterool ladestuma veresoonte seintele ja sel juhul soodustab ateroskleroosi teket, aga see ei tulene mitte rasva ja või söömisest. Just rasva täielik vältimine lööb ainevahetuse segi. Vanemas eas peaks küll rasvade tarbimist vähendama, kuna liigutakse vähem, aga täielikult loobuda pole mõistlik. Kolesterooli ja rasvade ainevahetust normaliseerivad vitamiinid, letsitiin, magneesium, jood. Kohupiimas, munades ja rasvastes merekalades on vitamiinid kolesterooliga õiges tasakaalus. Terve inimene peaks sööma päevas umbes 90-100 gr rasvu, neist 30% taimseid ja 70% loomseid. Sealhulgas soovitatakse ka 20-25 gr võid.

---

Suur valik ehteid, kodukaupu, matkatarbeid, mänguasju, kristalle, taro kaarte, seinapilte jne.

---

NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.

Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.